Mul on üsna pikalt olnud mõttes soov pildistada varjupaigas olevaid koeri. Idee tekkis juba Austraalias olles ning tagasi kodumaale jõudes hakkasin aktiivselt otsima võimalusi, kuidas seda plaani teostada. Minu õnneks oli Rakvere varjupaik sellest ideest väga huvitatud ning ühel kevadisel esmaspäeval seadsingi sammud nende poole teele.  Kuna mul endal ei ole hetkel võimalik uuele koerale kodu pakkuda, siis loodan südamest, et äkki selle fotoseeria abil leiame nendele kutsudele uued kodud. Aga ilma pikema jututa, tutvustan teile neid ägedaid kutsusid:


Semmul on kahjuks nägemisega veidi probleeme, kuid mis silmade tõttu jääb puudu, saab tasa tehtud kuulmise ja lõhnatajuga.  Hoolimata vanusest meeldib Semmule väga mängida, joosta ja uusi asju uudistada. Ta sobib hästi maakoju, kus temasuuruse isase koera jaoks oleks palju ruumi. Tema haistmismeel on väga terav ning talle meeldib alati uusi lõhnu avastada. Vahel võib Semmu suures avastamistuhinas hooga vastu takistust joosta, kuid see ei vähenda tema seiklushimu. Iseloomult on ta lõbus ja mänguhimuline. Ei ole kuri. Tal on jõudu päris palju, kuid kuulab sõna ega kasuta seda kurjasti. Semmu on varjupaigas juba üle 2 aasta endale uut kodu oodanud.



Donna on hetkel veel veidi arg ja pelglik võõraste suhtes, aga kui inimest usaldama hakkab, siis näitab seda jäägitult välja. Varjupaika sattus ta aprillis ning ta saab väga hästi teiste koertega läbi, isegi kassid on tema suured sõbrad. Vanuseks on juba neli aastat ning talle meeldib teha kõike rahulikult. Lühikesed jalutuskäigud, kus saab vaikselt ringi uudistada, on tema lemmikud. 



Larri on energiline emane kutsu, kes sattus juba pea kaks aastat tagasi sattus varjupaika. Tema eelmine omanik lahkus meie seast ning peale seda on ta olnud üksi. Kutsu suurimaks sooviks oleks leida pere,  kes tunneks koheselt ära, et just tema on õige pereliige. Kuna Larri oli harjunud ühe inimesega koos elama, siis oleks hea, kui uus pere saaks teda paar korda enne vaatamas käia. Nii saab kaotusevalust üle ning tekib jälle usaldus. Ta sobib  ideaalselt kodu valvama oma valju hääle ja tugeva AUH-iga! Välimuselt meenutab veidi jässakamat rotveilerit ja ega naljalt võõrad sellisele koerale ei lähene, kutsa annab kohe kiirelt märku kellgi tulekust. Iseloomult on Larri ustav pereliige ja oma perele oleks ta suureks sõbraks kogu eluks! Kutsale meeldiks kindlasti, kui kodus oleks palju ruumi, kus saab joosta ja peremees temaga ka jalutamas käiks, et Larri saaks natuke ringi uudistada.



Minni on väga sõbralik 9 aastane emane koer. Ta on varjupaigas peatunud küll alates märtsist, aga on võitnud juba kõigi südamed. Tema lahked silmad soojendavad ka kõige külmemad südamed. Minni leiti Sõmeru vallast, Vaekülast, kui tema perenaine pandi vangi ning kutsu jäi üksi hulkuma. 
 


Pehme 4 aastane mõmmik, kelle kohev karv haarab kõigi silmi. Varjupaigas on ta hellitavalt saanud nimeks Lendur, sest ta elas nii paksu metsa sees, kuhu isegi autoga ei pääsenud ligi. Ta on väga energiline, kellele meeldib palju ringi joosta ja ümbritsevat maailma uurida. Mõmmikule ei meeldi väga kamm, tema eelistab loomulikku kasvatamist. Talle sobiks hästi üksik peremees metsa sees, kellega saaks oma vanadusepõlve veeta. Kuna ta on harjunud kärast ja mürast eemal olema, siis ta ei sobi lastega väga kokku.



Varjupaiga kõige värskem asunik, kes on uut kodu kõigest 10 päeva otsinud. Taks leiti 8. mail, kui Rakvere linnas oli koerte näitus. Üle Euroopa olid inimesed koeri vaatama tulnud ning tema smuugeldas ennast salaja sinna näitusele. Seal oli kohe nii palju erinevaid isaseid peikasid, kellega tutvust teha. 
Ta on ülimalt energiline ja äärmiselt positiivne kutsu. Ta on koheselt kõigi suur sõber - olgu tema kõrval koerad, kassid või lapsed. 



Poku on suur isane koer, kel vanuseks juba 8 aastat. Ta sai Kadrina vallas autolt löögi  ning arvati, et koer vaagub juba hinge. Kui aga talle järgi mindi, siis oli kutsu juba oma jalgadel ning igati rõõmus. Õnnetusest polnud jälgegi. Ka arst vaatas poisi üle ning ei leidnud ühtegi vigastust.
Poku sobib hästi maja valvama kuhugi metsa, sest talle ei meeldi eriti teised loomad ega ka inimesed, kes lärmaks või jookseks. Ta sooviks rahulikult oma vanaduspõlve veeta tööd tehes ja magades. 



Piiga on väga armas ja südamliku pilguga aastane koeratüdruk. Tema elus pole veel armastust olnud ega häid asju juhtunud. Piiga ei usalda kedagi, sest elu pole talle veel näidanud, kes tahaks temast päriselt hoolida ja enda perekonda võtta. Ta on pidanud palju hirmu tundma ja seepärast on üsna kartlik. Hirmust hoolimata on ta süda avatud ja lootusesäde õrnalt hinges hõõgumas. Piiga on väärt, et temaga kannatlik ollakse ja ta usaldus välja teenitakse, sest ta on tõesti hea kaaslane. Kui õige inimene leiab tee tema juurde ja tema südamesse, tasub selle rõõmu eest kuhjaga ja enamgi veel. Piiga leidsime Rakvere linnast ning tema pildid on igas kohalikus ajalehes olnud, kuid siiani ei ole keegi teda omaks tunnistanud. 



Aastane Zembo, kes alguses on üsna arg, hakkab sinu sõbraks kohe, kui oled tema usalduse võitnud. Talle oleks vaja inimest, kes tegeleks temaga tasa ja targu ning annaks aega harjumiseks. Temaga saab ilusasti rihma otsas jalutada, kuid kodus võiks kõrge aed olla, sest muidu lendab ta sealt kohe üle. Enne varjupaika tulemist jõudis ta paar nädalat tutvust teha Loksa linnaga, kus sai kõigiga sõpradeks.


Kui keegi neist kutsudest sulle meeldis ja tahaksid temaga lähemalt tutvust teha, siis varjupaiga aadressiks on Kasarmu 3, Rakvere. Kindlasti võid ka kohapeale helistada ning rohkem infot uurida. 

Võid seda postitust ka oma sõpradele jagada, sest äkki just keegi neist soovib oma ellu ühte ägedat seltsilist!

Kes aga kutsudele kodu pakkuda ei saa, siis varjupaika saab toetada:

Selgitusse panna Virumaa varjupaik. 

Ka kõige pisem toetus aitab. Hetkel on varjupaigas ka mitu pisikest kutsikat, kellel on vaja ellujäämiseks osta spetsiaalset toitu. Samuti teostatakse toetuste eest koertele operatsioone,  et nad ei saaks kuskil järglasi, keda siis hiljem kuskile tänavale või metsatukka poetatakse.